Arduino on avatud lähtekoodiga elektroonikaplatvorm, mis põhineb lihts alt kasutataval riist- ja tarkvaral. Arduino on nii populaarne, et teised projektid võtavad oma avatud lähtekoodiga vormiteguri ja laiendavad funktsionaalsust. Üks selline projekt on Netduino. Vaatasime Arduinot ja Netduinot, et aidata teil otsustada, mis sobib paremini algajatele ja milline riistvara prototüüpide loomiseks.
Üldised järeldused
- Alustas riistvara renessansi.
- Kasutab juhtmestiku keelt.
- Kõrge kontrolli ja nähtavuse tase.
- Vähem arvutusvõimsust.
- Odavam.
- Suur kogukond, mis toetab uusi tulijaid.
- Projektid muutuvad tõenäolisem alt riistvaratoodeteks.
- Tugev tarkvararaamistik.
- Kasutab tuttavat. NET raamistikku.
- Mugavad ja tuttavad tarkvaraarenduse funktsioonid.
- Suurem arvutusvõimsus.
- Kallim.
- Kogukond kasvab, kuid see pole nii suur kui Arduino.
- Riistvara tootmine on keeruline.
Arduino tehnoloogia on esirinnas selles, mida paljud nimetavad riistvara renessansiks – ajastul, mil riistvaraga eksperimenteerimine on varasemast kättesaadavam. Arduino populaarsus kasvas plahvatuslikult. See jõudis tavapublikuni, mis oli selle niši algust arvestades ootamatu.
Arduino tõi kaasa muid tooteid, näiteks Netduino, mis kasutab. NET Micro Frameworki. Arduino ja Netduino on suurepärased mikrokontrolleriplatvormid ning mõlemal on tugevad ja nõrgad küljed. Arduino on odavam, sellel on suur kogukond ja rohkem skaleeritavaid projekte. Netduinol on rohkem arvutusvõimsust ja tuttavaid tarkvaraarenduse funktsioone.
Arduino ja Netduino on uskumatud innovatsioonitööriistad. Arduino projektid hõlmavad valguskontrollereid ja koduautomaatika süsteeme. Netduino projektid hõlmavad Simoni mängu ehitamist ja taime niiskuse jälgimist.
Kodeerimine: ligipääsetav mikrokontrolleri arendus mõlemas
- Teedab mikrokontrolleri arenduse juurdepääsetavaks.
- Kasutab juhtmestiku keelt.
- Tarkvara tööriistakomplektid pole programmeerijatele nii tuttavad.
- Teedab mikrokontrolleri arenduse juurdepääsetavaks.
- Kasutab. NET-i raamistikku.
-
Programmeerijad töötavad C-s Microsoft Visual Studio abil.
Netduino platvormi üheks müügiargumendiks on selle tugev tarkvararaamistik. Arduino kasutab juhtmete keelt. Arduino IDE võimaldab kõrgel tasemel kontrolli ja nähtavust mikrokontrolleri palja metalli üle. Netduino kasutab tuttavat. NET-i raamistikku, mis võimaldab programmeerijatel töötada C-s Microsoft Visual Studio abil.
Arduino ja Netduino on loodud selleks, et muuta mikrokontrollerite arendus kättesaadavaks laiemale programmeerijate publikule. Paljudele programmeerijatele tuttavate tarkvaratööriistade kasutamine on eeliseks.
Netduino programmeerimine töötab kõrgemal abstraktsioonitasemel kui Arduino oma. See võimaldab kasutada rohkem tarkvaraarendusfunktsioone, mis on tarkvaramaailmast üleminejatele tuttavad ja mugavad.
Võimsus ja hind: Netduino on võimsam, kallim
- Arvutusvõimsus pole nii tugev kui Netduino.
- Mitte nii kiiresti kui Netduino.
- Pole nii kallis kui Netduino.
-
Suurem arvutusvõimsus.
- Kiirem kui Arduino.
- Kallim kui Arduino.
Üldiselt on Netduino arvutusvõimsus suurem kui Arduino oma. Kuna mõned Netduino mudelid töötavad 32-bitise protsessoriga, mis töötab kuni 168 MHz ning rohke RAM-i ja välkmäluga, on Netduino kiirem kui paljud selle Arduino kolleegid.
See lisavõimsus on varustatud suurema hinnasildiga. Sellegipoolest ei ole Netduino ühikuhinnad ülemäära kallimad. Need kulud võivad aga lisanduda, kui mastaabis on vaja rohkem Netduino ühikuid.
Toetage raamatukogusid: Arduino Edges väljas Netduino
- Suur ja energiline kogukond.
- Sirvimiseks palju kooditeeke.
- Veel koodinäidiseid ja õpetusi.
- Kogukonna toetus kasvab.
- Kohandatud teegid tuleb luua.
- Koodinäidised ja õpetused pole nii välja töötatud.
Arduino suur tugevus on selle suur ja energiline kogukond. See avatud lähtekoodiga projekt meelitas ligi palju kaastöötajaid, kes lisavad kooditeeke, mis võimaldavad Arduinol liidestuda riist- ja tarkvaraga.
Kuigi Netduino kogukond kasvab, võib mis tahes toe vajadus vajada kohandatud teekide loomist. Samamoodi on Arduino jaoks saadaolevad koodinäidised, õpetused ja teadmised rohkem arenenud kui Netduino.
Sobivus prototüüpimiskeskkonnana: Arduino võidab
- Projektidest saavad tõenäolisem alt riistvaratooted.
- Riistvarakulud ei ole ülemäära suured.
- Raskem, et projektist saaks riistvaratoode.
- Riistvaraprototüübi loomise lisakulud.
Platvormi üle otsustamisel on üheks oluliseks kaalutluseks see, kas projektist saab tulevase riistvaratoote prototüüp, mida skaleeritakse. Arduino sobib sellesse rolli hästi. Väikese töömahuga saab Arduino tootmises kasutatavas projektis asendada Atmeli AVR mikrokontrolleriga. Riistvarakulud on lisanduvad ja sobivad riistvara tootmistsükli skaleerimiseks.
Kuigi Netduinoga saab teha sarnaseid samme, pole protsess nii lihtne ja võib nõuda uue Netduino kasutamist. See muudab toote kulustruktuuri. Tarkvara jalajälg, riistvaranõuded ja tarkvara juurutamise üksikasjad (nt prügikoristus) muudavad Netduino platvormi riistvaratootena kasutamisel keerulisemaks.
Tehke lihtsaid isetegemisprojekte Arduino stardikomplektidega, mis on suurepärane sissejuhatus mikrokontrolleri platvormi.
Lõplik otsus
Netduino ja Arduino tutvustavad suurepäraselt mikrokontrollerite arendamist, kui soovite tarkvara programmeerimiselt üle minna. Kõrgel tasemel on Netduino ligipääsetav platvorm juhuslikuks katsetamiseks, eriti kui teil on tarkvara, C,. NET või Visual Studio taust. Arduinol on oma IDE-ga järsem õppimiskõver, kuid prototüübi tootmisse võtmisel pakub laialdane tugi ja rohkem paindlikkust.
