Interneti-protokoll on reeglite kogum, mis reguleerib teabepakettide võrgu kaudu edastamist. IPv5 on Interneti-protokolli (IP) versioon, mida pole kunagi ametlikult standardiks võetud. V5 tähistab Interneti-protokolli versiooni 5. Arvutivõrgud kasutavad versiooni 4, mida tavaliselt nimetatakse IPv4-ks, või IP uuemat versiooni nimega IPv6.
IPv5 aadressipiirangud
IPv5 ei saanud kunagi ametlikuks protokolliks. See, mida nimetatakse IPv5-ks, sai alguse teise nime all: Internet Stream Protocol või lihts alt ST.
ST/IPv5 Interneti-protokolli töötasid välja Apple, NeXT ja Sun Microsystems video- ja kõneandmete voogesituse vahendina ning see oli eksperimentaalne. ST oli tõhus andmepakettide edastamisel kindlatel sagedustel, säilitades samal ajal side.
See oleks lõpuks aluseks selliste tehnoloogiate väljatöötamisele nagu Voice over IP või VoIP, mida kasutatakse kõnesideks Interneti kaudu.
32-bitine adresseerimine
Seoses IPv6 väljatöötamisega ja selle peaaegu piiramatute IP-aadresside lubadusega ning protokolli uue algusega ei viidud IPv5 kunagi avalikuks kasutamiseks üle suures osas selle 32-bitiste piirangute tõttu.
IPv5 kasutas IPv4 32-bitist adresseerimist, mis lõpuks sai probleemiks. IPv4-aadresside vorming on …, mis koosneb neljast numbrilisest oktetist (kaheksast bitist koosnev digitaalse teabe ühik andmetöötluses), kusjuures iga komplekt on vahemikus 0 kuni 255 ja eraldatud punktidega. See formaat võimaldas 4,3 miljardit Interneti-aadressi; Interneti kiire kasv aga ammendas selle ainulaadsete aadresside arvu peagi.
2011. aastaks eraldati viimased järelejäänud IPv4-aadresside plokid. Kui IPv5 kasutaks sama 32-bitist aadressi, oleks see kannatanud sama piirangu all.
Niisiis loobuti IPv5-st enne, kui see kunagi standardiks sai, ja maailm läks üle IPv6-le.
IPv6 aadressid
IPv6 töötati välja 1990. aastatel, et lahendada aadressipiirangud, ja selle uue Interneti-protokolli kaubanduslik juurutamine algas 2006. aastal. IPv6 on 128-bitine protokoll ja see pakub rohkem IP-aadresse.
IPv6 vorming on kaheksa 4-kohalise kuueteistkümnendarvu jada; igaüks neist esindab 16 bitti, kokku 128 bitti. IPv6-aadressi märgid on numbrid 0–9 ja tähed A–F.
IPv6-vorming
IPv6-aadressi näide on 2001:0db8:0000:0000:1234:0ace:6006:001e. IPv6 suudab pakkuda triljoneid ja triljoneid IP-aadresse (kuni 3,4 x 1038 aadressid), millel on väike võimalus otsa saada.
IPv6-aadressi vorming on pikk ja sisaldab sageli palju nulle. Aadressi eesolevad nullid saab aadresside lühendamiseks maha jätta. Näiteks võib ül altoodud IPv6-aadressi väljendada kui palju lühemat 2001:db8::1234:ace:6006:1e. Lisaks võib rohkem kui ühest 4 märgist koosnev seeria, mis koosneb kõigist nullidest, asendada sümboliga "::".
IPv6-aadressis saab kasutada ainult ühte :: sümbolit.
