Open Systems Interconnection (OSI) mudel määratleb võrguraamistiku protokollide rakendamiseks kihtidena, kusjuures juhtimine antakse ühelt kihilt teisele. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt õppevahendina. See jagab arvutivõrgu arhitektuuri kontseptuaalselt loogilises järjestuses seitsmeks kihiks.
Alumised kihid käsitlevad elektrilisi signaale, binaarandmete tükke ja nende andmete marsruutimist võrkude vahel. Kõrgemad tasemed hõlmavad võrgupäringuid ja vastuseid, andmete esitust ja võrguprotokolle kasutaja vaatenurgast vaadatuna.
OSI mudel loodi algselt võrgusüsteemide ehitamise standardarhitektuurina ja paljud populaarsed võrgutehnoloogiad peegeldavad tänapäeval OSI kihilist disaini.
Füüsiline kiht
Kihil 1 vastutab OSI mudeli füüsiline kiht digitaalsete andmebittide lõpliku edastamise eest saatva (allika) seadme füüsiliselt kihilt võrgu sidemeediumi kaudu vastuvõtva (sihtkoha) füüsilisele kihile.) seade.
1. kihi tehnoloogiate näidete hulka kuuluvad Etherneti kaablid ja jaoturid. Lisaks on jaoturid ja muud repiiterid tavalised võrguseadmed, mis töötavad füüsilisel kihil, nagu ka kaablipistikud.
Füüsilisel kihil edastatakse andmeid füüsilise andmekandja toetatud signaalide tüübi abil: elektripinged, raadiosagedused või infrapuna- või tavalise valguse impulsid.
Andmelingikiht
Füüsiliselt kihilt andmete hankimisel kontrollib andmelingi kiht füüsilisi edastusvigu ja pakib bitid andmekaadritesse. Andmeside kiht haldab ka füüsilisi adresseerimisskeeme, näiteks Etherneti võrkude MAC-aadresse, kontrollides võrguseadmete juurdepääsu füüsilisele andmekandjale.
Kuna andmelingi kiht on OSI mudeli kõige keerulisem kiht, jaguneb see sageli kaheks osaks: Meedia juurdepääsu juhtimine jaLoogilise lingi juhtimine alamkiht.
Võrgukiht
Võrgukiht lisab andmelingikihi kohale marsruutimise kontseptsiooni. Kui andmed jõuavad võrgukihti, uuritakse igas kaadris sisalduvaid lähte- ja sihtkoha aadresse, et teha kindlaks, kas andmed on jõudnud lõppsihtkohta. Kui andmed on jõudnud lõppsihtkohta, vormindab kiht 3 andmed transpordikihile edastatavateks pakettideks. Vastasel juhul värskendab võrgukiht sihtkoha aadressi ja surub raami alla alumistele kihtidele.
Marsruutimise toetamiseks säilitab võrgukiht võrgus olevate seadmete loogilisi aadresse, näiteks IP-aadresse. Võrgukiht haldab ka nende loogiliste aadresside ja füüsiliste aadresside vahelist vastendamist. IPv4 võrgunduses toimub see kaardistamine ARP (Address Resolution Protocol) kaudu; IPv6 kasutab naabrituvastusprotokolli (NDP).
Transpordikiht
Transpordikiht edastab andmeid võrguühenduste kaudu. TCP (Transmission Control Protocol) ja UDP (User Datagram Protocol) on transpordikihi 4 võrguprotokollide levinumad näited. Erinevad transpordiprotokollid võivad toetada mitmesuguseid valikulisi võimalusi, sealhulgas vigade taastamist, voo juhtimist ja uuesti edastamise tuge.
Seansikiht
Seansikiht haldab sündmuste jada ja voogu, mis algatavad ja katkestavad võrguühendused. 5. kihis on see loodud toetama mitut tüüpi ühendusi, mida saab luua dünaamiliselt ja kasutada üksikutes võrkudes.
Esitluskiht
Esitluskihil on OSI mudeli kõige lihtsam funktsioon. 6. kihis tegeleb see sõnumiandmete süntaksitöötlusega, nagu vormingu teisendused ja krüpteerimine/dekrüptimine, mis on vajalikud selle kohal oleva rakenduskihi toetamiseks.
Rakenduskiht
Rakenduskiht pakub võrguteenuseid lõppkasutaja rakendustele. Võrguteenused on protokollid, mis töötavad kasutaja andmetega. Näiteks veebibrauseri rakenduses pakib rakenduskihi protokoll HTTP veebilehe sisu saatmiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud andmed. See kiht 7 pakub andmeid esitluskihile (ja hangib andmeid).
