Võtmed kaasavõtmiseks
- Püüdes edendada realistlikumaid ilustandardeid, võttis Norra hiljuti vastu seaduse, mis nõuab kõigi digitaalselt muudetud reklaamfotode märgistamist, isegi sotsiaalmeedias.
- Seaduse kohaselt ähvardab Norra kaubamärke ja mõjutajaid, kes ei suuda retušeeritud või filtreeritud fotosid sildistada, trahvid ja isegi vanglakaristus.
- USA fotograafid on väljendanud uute eeskirjade suhtes vastakaid tundeid, mõeldes, kas need lähevad liiga kaugele või kas muud lahendused võivad olla tõhusamad.
Seoses Norra uute seadustega, mis nõuavad brändidelt ja mõjutajatelt töödeldud fotode avalikustamist, on Ameerika fotograafid väljendanud segaseid tundeid fototöötlust reguleerivate reeglite suhtes.
Põhjamaade 2009. aasta turundusseaduse muudatuse osana nõuavad uued määrused, et kõik reklaamiks või turunduseks kasutatavad retušeeritud fotod (sealhulgas sotsiaalmeedias olevad promopostitused) peavad olema monteeritud. Norra seadus hõlmab kõiki sotsiaalmeedia kanaleid ja kehtib kaubamärkide ja mõjutajate kohta, kes postitavad ärilistel eesmärkidel, isegi juhul, kui kasutati ainult filtrit.
"Ma arvan, et enamasti mõistavad täiskasvanud, et enamik pilte, mida nad näevad, on retušeeritud. Siiski pole ma kindel, et see nii on noorte puhul, kes on nii muljetavaldavad," ütles Los Angeleses tegutsev fotograaf Heather Lemmon Tere Foto! ütles Lifewire'ile e-posti intervjuus.
Valereklaam
USA-s on Föderaalse Kaubanduskomisjoni järelevalve all kehtinud juba aastaid reklaamis tõepõhimõtteid käsitlevad seadused. Need seadused praegu piltide retušeerimisele ei kehti, kuigi Norraga sarnaseid eeskirju on vastu võetud ka mujal, näiteks Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.
Sõltumata digitaalsete muudatuste eeskirjadest, on fotograafid, nagu Matthew LaVere Matthew LaVere Photography'st, juhtinud tähelepanu sellele, et on palju kaamerasiseseid meetodeid inimeste täiustamiseks fotodel, mis jäävad väljapoole tehnilist ruumi.
Kui me selle probleemi täielikult [konkreetseks saame], siis võib-olla peab pendel pöörduma retušeerimata suunas, et anda inimestele aimu, kuidas "tõeline" jälle välja näeb.
"Ma ei retušeeri liiga palju. See on valgustus," ütles La Vere telefoniintervjuus Lifewire'ile. "Ja kui keegi ütleb: "Oh, see on Photoshopitud", siis ma olen nagu: "Ei… See on nagu kaamerasisene Photoshop."
Ta selgitas, et sellistel meetoditel nagu valgustehnikad, rätsepad, juukse- ja meigikunstnikud ning teatud poosid võivad olla retušeerimisega sarnased efektid ilma digitaalsetele vahenditele tuginemata, mis võib tuua mõtte sellistele seadustele nagu Norra ja teised küsimuse alla.
Täiuslikkuse tajumine
Pärast erinevate klientidega töötamist fotograafina ütles LaVere, et soov täiuslikkuse järele näib sageli tulenevat pigem inimese enda isiklikust võitlusest, sealhulgas varasemast kiusamisest, mitte sotsiaalmeedia kasutamisest.
"Kui ma pildistan inimesi, on nad alati närvis," ütles LaVere. "Esimene asi, mida nad mulle ütlevad – järjekindl alt aastaid ja tuhandeid inimesi – on:" Kas saate selle parandada? ja nad tiirlevad ümber oma näo."
Nende tähelepanekute põhjal väljendas LaVere muret selle üle, kas sotsiaalmeedia fotode reguleerimine oleks tegelikult tõhus, et panna inimesed oma keha hindama.
Eelmisel aastal Singapuris Instagrami kasutajate seas läbi viidud uuringus leidsid teadlased, et rakendus tegelikult ei põhjustanud kasutajates otseselt sotsiaalset ärevust. Pigem võimaldas see kasutajatel end pidev alt teistega võrrelda, süvendades juba olemasolevaid enesehinnanguprobleeme.
Siiski märgiti uuringus, et kampaaniad, mille eesmärk on parandada inimeste enesehinnangut, nagu näiteks kehapositiivsuse liikumine veebis, mis tähistab loomulikku ilu, on üldiselt hea asi.
Liiga kaugele viimine
Hoolimata Norra seaduse vaimu mõistmisest väljendasid Lemmon ja LaVere muret võimalike ebaproportsionaalsete karistuste pärast, mis Norra puhul hõlmavad trahve ja isegi vanglaaega.
"Ma saan kindlasti aru, et mul on trahv," ütles Lemmon. "Vangiaeg tundub mulle väga äärmuslik."
LaVere seadis kahtluse alla ka selle, kuidas jõustatakse Norra sarnaseid eeskirju, ja mõtles, kas tehisintellekti rakendatakse fotodel tehtud muudatuste tuvastamiseks, võttes arvesse tehnoloogia varasemaid tõrkeid ja ulatuslikku eetiliste probleemide loetelu.
Mõlemad fotograafid nõustusid, et retušeerimine võib siiski minna liiga kaugele. "Mina isiklikult valin oma toimetamisel ainult ajutiste keha häirivate tegurite retušeerimise, nagu vistrikud, mis tulevad ja lähevad," ütles Lemmon. LaVere ütles, et tema retušeerimispraktikad on sarnased.
Norra seaduste kohaselt tuleks isegi need väikesed muudatused märgistada.
"Ma ei ole kindel, kus piir peaks olema," ütles Lemmon. "Kui me selle probleemi täielikult [konkreetseks saame], siis võib-olla peab pendel pöörduma retušeerimata suunas, et anda inimestele aimu, kuidas "päris" jälle välja näeb."
