Telnet on arvutiprotokoll, mis tagab kahesuunalise interaktiivse suhtluse ühilduvuse Internetis ja kohtvõrkudes olevate arvutite jaoks. Telnetil on käsurea liides ja see on kuulus selle poolest, et see oli algne protokoll Interneti esmakordsel käivitamisel 1969. aastal.
Aja jooksul langes Telneti kasutamine SSH (Secure Shell või Secure Socket Shell) kasuks turvaprobleemide tõttu, kui seda kasutati avatud võrgu kaudu. Telnetil puuduvad autentimispoliitikad ja andmete krüptimine.
Telneti algus
Telnet viitab võrgu virtua alterminali protokollile. Akronüüm pärineb teletüüpvõrgust, terminalivõrgust või telekommunikatsioonivõrgust olenev alt sellest, millist allikat usute. See loodi kaugjuhtimispuldina, et hallata suurarvuteid kaugetest terminalidest.
Telnet võimaldas teadlastel ja professoritel suurte suurarvutite ajal ülikooli suurarvutisse sisse logida mis tahes hoone terminalist. See kaugsisselogimine säästis teadlastel igal semestril tunde kõndimisest.
Kuigi Telnet kahvatub tänapäevase võrgutehnoloogia ees, oli see 1969. aastal revolutsiooniline ja Telnet aitas sillutada teed World Wide Webile 1989. aastal.
Alumine rida
Aja jooksul arenes ebaturvalisest Telnetist välja uuem SSH-võrguprotokoll, mida tänapäevased võrguadministraatorid kasutavad Linuxi ja Unixi arvutite eem alt haldamiseks. SSH pakub tugevat autentimist ja turvab krüpteeritud andmeside arvutite vahel ebaturvalise võrgu kaudu.
Siin pole graafikat
Erinev alt Firefoxi või Google Chrome'i ekraanidest on Telneti ekraanide vaatamine tähelepanuväärne. Telnet on seotud klaviatuuril tippimisega. Sellel pole ühtegi graafilist elementi, mida me täna veebilehtedelt ootame. Telneti käsud võivad olla salapärased, näiteks käskude hulgas on z ja prompt% fg. Enamiku kaasaegsete kasutajate arvates on Telneti ekraanid arhailised ja aeglased.
Telneti kasutatakse arvutite ühendamiseks enam harva, kuna see ei ole turvaline. Siiski on see endiselt funktsionaalne; Windowsis (10, 8, 7 ja Vista) on Telneti klient, kuigi võib-olla peate esm alt lubama Telneti.
