Võtmed kaasavõtmiseks
- GM/Honda katsetab San Franciscos juhita kruiisi.
- Euroopas ja USA-s keelavad linnad aeglaselt autod.
- Isejuhtimise tehnika sobib paremini kaubaveoks ja ühistranspordiks.
Isejuhtivad autod pidid olema meie linnade päästjad, vähendades liiklust ja jättes tähelepanu hajutatud juhid välja kogu kahetonnise metalli-kihutava-pehme inimese võrrandist. Aga kus nad on? Ja kas nad jõuavad isegi linnadesse enne, kui autod üldse ära keelatakse?
Juhita sõidukid lubavad ohutumaid ja aeglasemaid tänavaid, kuid juhita eraautod pole veel kaugeltki levinud. Samal ajal sulgevad sellised linnad nagu Pariis ja Barcelona linnatänavad autodele ja annavad need elanikele tagasi. Isegi New York on COVID-i ajal taaskasutanud tänavaparkimiskohad välirestoranide istekohtadena. Seal on hoog ja see tõrjub autod linnadest välja. Kas sellised, nagu GM ja Honda uus juhita Cruise, jäävad hiljaks?
"[Autonoomsete sõidukite] eeliseks on see, et nad saavad optimeerida päevase parkimise asukohta, vabastades kesklinna maad muuks otstarbeks," kirjutab Roman Zakharenko uuringus Self-Driving Cars Will Change Cities. "Nad vähendavad ka edasi-tagasi reisimise kilomeetri maksumust."
Autodel pole linnades kohta
Erasõidukid on tänapäeva linna halvim asi. Nad on lärmakad, saastavad õhku ja muidugi tapavad kokkupõrgetes inimesi. Samuti võtavad nad tohutult ruumi. Parkimise ja teede endi vahel kasutavad autod 50-60 protsenti kesklinna maast. Ja irooniline, et väidetav alt autosõbralikud tavad teevad asja hullemaks. Näiteks odav parkimine muudab parkimise leidmise raskemaks ja suurendab liiklust, sest juhid sõidavad ringi, püüdes odavat kohta leida.
Aga elektriautod? Need lahendavad heitgaaside probleemi, aga ei midagi muud. Vaikselt töötavad elektriautod peavad tekitama müra, et jalakäijad nende teelt välja tõrjuda, selle asemel, et panna autojuhid linnapiirkondades kiirust maha võtma või piirama elektriautode kiirust lubatud piirkiiruseni. Autodel ja nende juhtidel on tohutu õiguse tunne ja see ei lõpe enne, kui autod on kadunud.
Loomulikult ei saa te autosid kohe välja pühkida. Mitte ilma suurepärasesse ühistransporti investeerimata. Vajalikud on ka kohaletoimetamise sõidukid, kuid London kavatseb muuta kogu tarnetööstuse elektriliseks, mis on üks viis selle parandamiseks.
Mõõn pöördub lõpuks siiski autode vastu. Autojuhtidele see ei meeldi, aga karm. Miks peaksid nad saama hästi hooldatud teid ja tänavatel tasuta parkimist, kui kõik teised peavad oma metroo- ja metroopiletite eest maksma? Sellel on vähe mõtet. Hea uudis on see, et isegi suuremate linnateede sulgemine ei halvenda liiklust. Heade alternatiivide korral liiklus lihts alt kaob.
Kas isejuhtivatel autodel on kasu?
Juhita autod on kasulikud, kuid mitte erasõidukitena ega linnades. Selle asemel, et püüda leida selliseid mugavusfunktsioone nagu Tesla Autopilot, mis tõenäoliselt kunagi kesklinna liikluse keerukusega toime ei tule, peaksime vaatama linnadest väljapoole.
70 protsenti USA-s veetavast kaubast veetakse veoautodega ja kiirteed sobivad isejuhtivate sõidukite jaoks palju paremini kui linnatänavad. Kiirteid on lihtsam kaardistada, neil on vähem liiklust ja jalakäijaid. Kiirteed moodustavad ka vaid 5 protsenti USA teedest ja inimeste juhitud veoautod põhjustavad samuti 9.5 protsenti maanteedel hukkunutest, hõlmates vaid 5,6 protsenti maanteede miilidest. Lühid alt öeldes on see ideaalne koht juhita sõitmiseks.
Või kuidas oleks isejuhtivate bussidega, nagu näiteks nutikas süstikbuss Columbuses, Ohios? Need täidavad paljudes USA ühistranspordisüsteemides jäetud lüngad, viies inimesed oma kodudest ühistranspordikeskustesse.
Raske öelda, kas isejuhtivad autod üldse saabuvad, kas linnad viskavad autod välja või näeme nende kahe kombinatsiooni. Kuid autode aeglane keelustamine annab hoogu ning see on oluline ka kliimamuutuste ja vana hea halva õhukvaliteedi vastu võitlemisel. Lõppkokkuvõttes ei pruugi olla halb mõte autode vastu panustada.
